Alustan sel teemal kirjutamist enda isikliku näitega. Olen kätelseisu harjutanud üpris järjepidevalt juba mitu aastat, aga viimasel ajal võtnud selle tugevamalt fookusesse. Näen arengut, aga kohati on tundunud, et areng seisab või on liiga aeglane. Ehk stabiilsus kätel olles ei suurene oluliselt ning aeg ei pikene. Milles viga? Kas peaks veel tihedamini treenima? Kas peaks treeningmahtu suurendama? Mis veel tähelepanuta on jäänud? Kõik tundub justkui korrektne olevat ja praeguse tiheduse ning mahu juures peaks areng kenasti toimuma. Milles siis asi?
Kuna areng on olnud aeglane, siis olen hakanud sügavamalt kaevuma sellesse teemasse. Eriti siis kätelseisu kontekstis, aga samal ajal ka treeningutes üldiselt, kuna tean, et see teema puudutab pea kõiki, kes pikemalt treeninud ning esialgse kiire lineaarse arengu läbi teinud. Üks päev Ben Pakulski podcasti kuulates jõudis mul väga hästi kohale, mis puudu on. Nõrgad lülid pidurdavad arengut. Meie kehad on tohutult intelligentsed, kõvasti intelligentsemad, kui meie mõistus. Andke nüüd andeks, keda see solvab, aga nii on! Kui näiteks mõni lihas on väga nõrk, aga teine väga tugev ning tugev lihas hakkab oma arenguga ohustama nõrka, siis aju paneb tugevale lihasele lihtsalt piiraja peale, et vältida vigastust või suuremat tasakaalutust. Ning alles siis, kui nõrgem lihas areneb järgi annab aju jälle signaali, et nüüd võib ka tugev lihas edasi areneda. Kuidas see väljendub jõusaalis?
Näiteks harjutan ülepea surumist kangiga. Toimub areng, kuni mingi hetk paistab sein ette tulevat. Numbrid ei taha suureneda ja õlaliiges hakkab peale treeninguid või ka trenni ajal hellaks muutuma. Variant on hakata veel tugevamalt trenni tegema ning määrida mingit geeli õlale ja suruda läbi sellest nõrkusest. Enamasti on tulemuseks vigastus, mis sunnib tegema trennidest pikema pausi.
Teine variant on võtta korraks hoog maha ning kuulata oma keha ja võib-olla konsulteerida kellegi kogenumaga. Seejärel võib selguda, et õla liikuvus pole piisavalt hea selle harjutuse sooritamiseks ning näiteks õlas paiknevad sügavamad lihased, mis vastutavad õlaliigese stabiilsuse eest on nõrgad ning tõenäoliselt seetõttu ei suurene ka numbrid ülepea pressil. Seda võiks võrrelda auto analoogiaga. Kui võtta ääretult võimas mootor ning panna see peale masinale, mis on mõeldud 1,2 liitrise mootori jaoks ning siis minna kiirendama ja autot testima, siis tõenäoliselt mingi hetk läheb midagi lihtsalt katki. Mingid osad ei pea lihtsalt võimsa mootori väändele ja võimsusele vastu.
Täpselt sama toimub meie kehas. Kui hakkab tekkima suurem tasakaalutus lihaste vahel, siis aju seab lihtsalt võimsusele piiraja vahele ja ei võta seda maha enne kui nõrgemad lihased või liigesed on järgi aidatud. Ning kui edasine areng on jälle ohutu, siis saab jälle edasi minna.
Kui tulla tagasi minu kätelseisu näite juurde, siis mõistsin, et mul napib õlaliigestes stabiilsust just ülepea liikuvuse piirimail ning samuti oleks vaja arendada liikuvust vasakus õlas. Olen nüüd need kaks aspekti fookusesse võtnud ja eks siis ole näha, kuidas see arengus kajastub.
Teadlikku ja mõtestatud treenimist sõbrad! Kuulake oma keha ning kui miski kehas vaevab, siis võtke seda kuulda ning ärge püüdke sellest üle sõita. Tempo maha, 2 kraadi suunamuutust ja edasi!
