Oletame, et oled treeninud juba mõne aasta jõusaalis, järgid asjalikku programmi ning toitud ja magad hästi. Kõik komponendid lihaste arenguks on justkui täidetud, aga ometigi mõni lihas ei taha üldse stiimulile alluda. Miks?
Põhjuseid võib olla mitmeid ja suurt rolli mängib ka geneetika, aga täna tahaks rääkida harjutuste tehnikast. Harjutuse tehnika on minu meelest üks enim tähelepanuta jäävaid komponente kogu sellest võrrandist. Miks? Hea küsimus. Tõenäoliselt enamasti on põhjus lihtsalt väheses teadlikkuses ja kohati näib, et jõutreeningut ning kulturismi seostatakse endiselt nn “meatheadidega”, kel ajude vahel palju ei liigu. Et mis see siis ära ei ole, lähed ja tõstad raskusi ja küll see lihas kasvab, lihtne. Tegelikkuses aga samamoodi nagu oma auto viin mehaaniku juurde, sest ma ei eelda, et see kõik lihtlabane on, samamoodi on ka lihaste arendamine märksa nüansirikkam.
Võtan nüüd ette harjutuse tehnika ja toon näiteks õla tagumise osa ehk deltalihase tagumise külje. Selle lihase ülesanne on õlavart viia keha suhtes taha ning roteerida välja poole. Ehk selleks, et seda lihast koormata on vaja mingi raskusega seda liigutust teha. Üks levinumaid harjutusi on kerest ettekallutatult hantlitega külgedele lendamine.
Tegemist on väga hea harjutusega, kui seda teha õigesti. Eesmärk on lasta lihas korralikult venima ning siis raskust küljele tõstes lihas korralikult kontraheeruma panna. Teoorias ongi lihtne. Praktikas päris nii aga ei lähe. Toon välja minu meelest olulisemad punktid.
- Liiga suur raskus. Me kõik tahame areneda, aga tihti napib kannatlikkust ja tahame hüpata üle oma varju. Lisaks on meil ego. Selles kontekstis eriti meestel :D. Ja nii on väga lihtne üritada endale midagi tõestada ja tõsta suuremaid raskusi, kui need, millest päriselt jõud üle käib. Õla tagaosa on aga väga väike lihas ning tõstes liialt suuri raskusi ei jää vaesel delta tagaosal üle muud, kui töö tugevamatele vendadele üle anda. Ehk tööd hakkavad tegema suuremalt jaolt siis hoopis näiteks seljalailihas ja trapetslihas.
2. Kehva tehnika. Oletame, et nüüd raskus sai õige, aga lihtsalt pole teadlikkust või pole piisavat kehatunnetust või pole lihtsalt “kohal” harjutust sooritades. Eesmärk on vähendada liikumist abaluudest ning samal ajal maksimaalselt viia õlavart küljele ja taha, sest just siis saab õla tagaosa maksimaalse pingutuse. Kasutades liigselt liikumist abaluudest hakkavad domineerima trapets ning romb ning surudes õlavart keha ligidalt taha hakkab tugevalt üle võtma ka seljalailihas.
Otseloomulikult pole võimalik täielikult ära isoleerida ühtki lihast. Meie keha lihtsalt ei ole loodud nii toimima. Ning alati töötades üht lihast, töötavad samaaegselt ka teised lihased kas abistavas või stabiliseerivas rollis. Küsimus on selles, mis lihas on igas harjutuses peamine “töötegija” ning kas näiteks õla tagaosale suunatud harjutuses töötab ka tegelikult peaasjalikult just see lihas? Või töötan ma enese teadmata oma eesmärgile vastu ning siis mõtlen, et miks lihas ei arene.
Ehk lihaste arendamine ongi mingis mõttes väga lihtne. Samas nagu iga teise valdkonnaga elus, siis mida sügavamale mingisse teemasse süveneda, seda detailide rohkemaks see muutub. Avastan ise trenni tehes ja treenerina ikka ja jälle end küsitlemas, et miks ma midagi teen ja miks just niimoodi teen? Ja ikka ja jälle mõistan, et olen mingeid asju teinud lihtsalt harjumusest või seetõttu, et nii ju õpetati mulle kellegi “autoriteedi” poolt. Ja tol hetkel puudus endal teadlikkus ning julgus oma peaga mõelda või küsitleda. Aga nii see areng toimub. Usun, et peame alati olema valmis seni õpitust lahti laskma ja uut infot vastu võtma.
Mõnusat keha ja meele treenimist kõigile ning kui vajad abi ja juhendamist, siis oled personaaltrenni oodatud!
